OLUKORD RIIGIS
Kuidas Keila Rehabilitatsioonikeskus minust EKRE valija tegi
HELINA MÄGI
Olen tahtnud seda artiklit juba aasta aega kirjutada, kuid kui mu ahastus Eesti riigis toimuva osas leevenes ja ma oma tütrele suurepärased terapeudid leidsin, ei tahtnud enam sellele ülimalt ebainimlikule kogemusele mõelda. Kuna valimised on aga tulemas, siis lõpetan oma saaga selle blogiga ja loodan, et valimised teevad muutused Eesti riigiasutustes ja riigirahade kasutuses võimalikuks.
* * * *
Veel kaks ja pool aastat tagasi arvasin, et elan toredas Eesti riigis, mis on aus ja järgib õigusriigile omaseid põhimõtteid. Ärkamine oli väga valus. Olin pool aastat väga vihane ning ei osanud sellest vihast välja tulla. Viha tekitas jõuetus, lootusetus ja tohutu ärakasutamine, mida riigivõimu juures olijad jõhkralt rakendasid.
Minu äratajaks sai Keila Rehabilitatsioonikeskusest "kaduma" läinud 800 eurot.
Avastasin, et üks asi on lihtsalt mõelda, et varastatakse. Hoopis teine asi on, kui sul on paberid nina ees ja numbrid karjuvad näkku, et ongi varastatud.
Olen tahtnud, seda lugu avaldada juba aasta aega, kuid kirjavahetus Sotsiaalkindlustusametiga venis 8 kuud ning kui juba vihast välja sain, ei tahtnud end taas looga siduda. Siiski pean vajalikuks, et kõik kellel on riiklike institutsioonidega või riigi raha peal elavate ettevõtetega probleeme, need ka päevavalgele tooks. See on parim viis tuua välja tänase Eesti kohutav reaalsus ja aidata kaasa loodetavasti võimalikule muutusele.
Rehabilitatsiooniplaani rahade kasutuse üle kontroll puudub
Kas rehabilitatsiooniplaani teenust osutavad teraapiakeskused mängivad ausat mängu või on nad õppinud süsteemi oma huvides ära kasutama?
Olen Helina, erivajadusega tütre ema, kellel on nüüdseks kaheaastane karm kogemus Eesti Vabariigi sotsiaalhoolekandega, täpsemalt Keila Rehabilitatsioonikeskusega (Keila RK MTÜ) ja Sotsiaalkindlustusametiga.
Artikkel, mida sa lugema hakkad, baseerub minu isiklikul arvamusel, minu loogikal ja faktidel, mida ma suhtlemisel Keila Rehabilitatsioonikeskuse ja Sotsiaalkindlustusametiga kogusin.
Keila RK MTÜ valik ja kahetsus
Peale kolmeaastast teadmatust ja meditisiiniinimeste juures peaga vastu seina jooksmist jõudsin nii kaugele, et lapsele määrati puue ja koostati rehabilitatsiooniplaan. Seni olin teraapiateenuseid saanud Tallinnas, kuid kui Adelist soovitati tulla Keilasse, siis otsustasin nõu kuulda võtta.
Kahetsesin kohe, kui esimese kontakti Keila RK MTÜga tegin.
Keila RK MTÜ valik ja kahetsus
Keila RK ei suvatsenud minuga suhelda. Minu e-kirjale ei vastatud. Kedagi ei huvitanud, et neile on nüüd riiklikult määratud laps, kes vajab teenuseid.
Mitu kuud käis mul nendega üks lõputu kemplemine piisava arvu teenuste saamiseks. Kui ma esitasin konkreetseid küsimusi, et miks ei saa teenuseid, siis selle peale anti paar teenust juurde, kuid küsimusele jäeti vastamata. See oli nende muster. Mingi aeg 2021 a kevadeks (teenust hakkasin saama septembris 2020) sain asja niikaugele, et olin endale välja võidelnud kaks teraapiat nädalas. Suur asi.
Teine pidev probleem oli tervikliku koordineerimise puudumine. Mina naiivselt arvasin, et kui on olemas rehabilitatsiooniplaan, siis teenuseosutaja hoiab minu lapse arengul silma peal. Eksperdid ju ikkagi. Teenuseosutaja hindab lapse arengut aeg-ajalt ja otsustab kas teenus toimib või mitte. Naiivne tõesti. See ekspert peab olema lapsevanem ükskõik milline on tema haridus. Tagant järgi tundub ju mõistlik, kuid küsimus jääb – mille eest me siis nendele ekspertidele palka maksame?
Keilas teraapias käimisest sai pigem linnukese kirja saamine, kui tegelik abi. Käisin ära. Ehk aitab.
Kevadeks olin mõnusasti uinutatud, sest mitmeaastane väsimus andis tugevalt tunda ja mina kogesin viimaks ometi veidi vabadust, sest laps oli nüüd lõpuks saanud lasteaeda ja koos sellega lisandus ka tugev tugiteenuste pakett Miki lasteaia väikerühmast. Hurrraaa! Mis siis ikka, et Keila RK-s linnukesi kirja saan. Vahet pole. Vähemalt hoolitsetakse mu võsukese eest lasteaias hästi. Ja see tõesti nii ka oli. Tulemused olid silmnähtavad.
Seega keegi ei saa mulle pahaks panna, mina ennekõike, et ma Keila RKga enam võidelda ei viitsinud.
Kuid peale suvepuhkust läks taas lahti. Räägime aastast 2021. Keila RK saatis mulle kirja, et juulikuus on nad suletud ja tegelevad ehitustegevusega. Laiendavad oma ruume ja alustavad taas augustis.
Super. Info käes. Ootan augustit. August tuleb ja läheb, minu lapsel pole ühtki teraapia aega. Ups. Kolistasin jälle sama mõtteprobleemi otsa. Unustasin, et mina vastutan. Oleksin tahtnud aega augustisse, oleks tulnud tõenäoliselt iga päev juulikuu jooksul Janne Sirelile helistada. Mina seda ei teinud (tegelesin oma teise tütre koduõppele võtmisega).
Kirjutasin siis augusti lõpus kirja, et mis seis on, kas ehitus ikka käib. Ja vastuseks sain kolm teraapiaaega septembrisse. KOLM! Mitte ühtegi muud kommentaari.
Kui ka oktoobrisse sain vaid KAKS aega (Janne Sirelil (Reformierakond) olid parajasti KOVi valimised), siis mu kannatus katkes ja ütlen ausalt, teekond kuhu ma end asutasin oli mu maailmapilti muutev ja silmi riigi suhtes avav.
Lisan siia juurde veel selle, et uuesti võitlusesse aitas mind üks lapsevanem, kes kinnitas, et mitte mina ei ole õel klient, vaid ka teistel on samasugused probleemid Keila Rehabilitatsioonikeskusega See on ka põhjus, miks ma selle artikli ikkagi avaldada otsustasin. Aitäh talle, et julges rääkida.
Rahad läksid igale poole mujale, aga mitte teraapiale
Kui inimest hoitakse infosulus ja temaga käitutakse kummaliselt, hakkab meie aju tekitama igasuguseid utoopilisi lugusid. Nii siis hakkas minu peas levima kuulujutt, et minu lapse rahad lähevad Keila RKs vasakule. Pole lihtsalt loogiline, et asutus, mis on kohustatud tagama tema poole suunatud lapsele teraapiateenuseid ei suuda neid pakkuda. See peab olema pahatahtlik ja kavatsetud. Ja pealegi, kuskilt peavad ju tulema MTÜ ehitusrahad :).
Kuna see lugu ei jätnud mind rahule, hakkasin uurima, kuidas seda kontrollida.
Kõigile riigiasutustele mugavalt ja ka teenusepakkujate rõõmuks ei ole minul kui riikliku teenuse saajal võimalik kontrollida rehabilitatsioonirahade kasutamist. Selleks ei ole automaatset keskkonda. Kui näiteks minna digilugu.ee, siis saad sa juurdepääsu kõigile (võibolla mitte kõigile) sinu tervise arvetele. Kui käisid eriarsti juures, on arve veebis näha. Sul on kontroll oma kulutuste üle.
Rehabilitatsiooniplaaniga see nii lihtne ei ole. Arvestust pead pidama ise ja infot saad küsida Sotsiaalkindlustusametilt.
Rahade arvestus on segane ning tegelikku sisu kontrollida pole võimalik. 1 tund ei võrdu 60 minutit.
Seega saatsin järelpärimise Sotsiaalkindlustusametile, et millised arved ja mis teenuste eest on minu tütre eest esitatud.
Kui ma neilt vastuse sain, olin hämmelduses. Väljavõttelt leidsin eripedagoogi teenuse, mida mu laps Keila Teraapiakeskusest mitte kordagi saanud ei olnud, teenuste tunnid ületasid märkimisväärselt minu enda arvestust.
Ütlen ausalt, olin emotsionaalselt väga häiritud. Lausa keesin üle.
Otsustasin koheselt infot kontrollida terapeutidelt, kes otseselt minu lapsega tegelesid.
Olgu ka mainitud, et raamatupidajana (mõttetreener on mu teine amet), panen alati kõik asjad kirja. Seega ma teadsin, mitu tundi ja kelle juures mu laps käinud on.
Kirjutasin füsioterapeudile, loovterapeudile ja muusikaterapeudile. Ja esimesed kahtlused minu enda "musta loo" kinnituseks hakkasid saama kinnitust.
Füsioterapeudi teenusega olin juba teenuseperioodil väga rahul. Samuti tema kiire ja otsekohene vastus minu küsimustele andis loosse selgitust.
Saatsin kaks kirja. Esimeses kirjas küsisin kohtumiste arvu. See kahe kirja teema oli juhuslik, sest ma siiralt arvasin, et kohtumiste arv on Sotsiaalkindlustusametis vale ja seetõttu oli ainus asi, mida kontrollida, kohtumiste arv.
Kui ma füsioterapeudilt vastuse sain ja kohtumiste arv klappis, olin segaduses. Kirjutasin uuesti ja sain selgitava kirja. Tuli välja, et mina arvasin, et üks teraapiakohtumine võtab maha u 60 minutit ehk 1 tund. Olin isegi oma mõtlemises helde, sest kohtumine lapsega kestis tollal 20 - 40 minutit.
Füsioterapeudi abiga sain oma mõtte korrigeeritud. Kohtumise sisse tuli arvestada ka eel- ja järeltöö aeg. Füsioteraapias kokku 1 tund ja 15 minutit.
Hoolimata sellest, et ma olin šokis sellisest peidetud ajakasutusest, nõustusin, et tõepoolest füsioterapeut valmistas ruumi ette ja pidi selle hiljem ka ära koristama ja kui ma pilli lõhki ei aja, siis 15 minutit enne ja 15 minutit pärast (sh kirjatöö) tundus üsna mõistlik.
Vahemärkusena tahan tuua võrdluseks erasektori. Kui sulle öeldakse, et 60 minutit maksab 90 eurot, siis sa eeldad, et sa suhtled terapeudiga 60 minutit, mitte 30. Nõus? Eel- ja järeltöö aeg on hinna sees. Kas poleks mõistlik ka avalikus sektoris sama põhimõtet kasutada. Kuid kui vaadata avalikku sektorit, siis mida segasem, seda parem.
Terapeutidega suhtlus äratas kahtlust
Sootuks teised lood olid suhtlemisel loovterapeudi ja muusikaterapeudiga.
Mõlemad vastasin mulle kiirelt esimesele kirjale ja kinnitasid kohtumiste arvu, mis vastas minu arvestusele. Kui aga palusin neil öelda, mitu tundi see tegi, ei saatnud kumbki neist mulle vastust. Toonitan MITTE KUMBKI. Muidu väga meeldivad inimesed.
Kas see ei tekitaks sinus kahtlusi?
Rehabilitatsiooniteenuse pakkuja vahetus
Kuna nüüd olin end tõeliselt üles keeranud, otsustasin koheselt vahetada teraapiateenuse pakkujat ja esitasin uue avalduse Sotsiaalkindlustusametile.
Siin on taas huvitav tagasi vaadata oma kartlikule mõtlemisele. Enne rehabilitatsiooniplaani teenuste saamist peab Sotsiaalkindlustusamet tegema otsuse ja määrama teenusepakkuja. Minu teenusepakkujaks oli määratud Keila RK MTÜ. Minu aju ütles, et see on lõplik. Valisid ühe korra, ongi kõik. Otsus - karm sõna - on lõplik.
Kuskil polnud kirjas, et vaheta teraapiapakkujat kasvõi iga kuu. See "otsus" seal uhkel paberil ei tähenda midagi. Ainult seda, et riik on nüüd sõlminud teenuse lepingu uue asutusega. Kui asutus sulle ei meeldi. Vaheta.
70-75 % lapse teraapiarahadest kulus planeerimisele, koordineerimisele, võrgustikutööle
Asutuse vahetamisel on vana teenusepakkuja kohustatud koostama kokkuvõtte sulle osutatud teenustest. Seega kui Sotsiaalkindlustusametil on arvete alusel üldine ülevaade sellest mis kuupäeval ja mis teenus ja mitu tundi, siis selles lõpupaberis on kirjas nii kuupäev, ajaline kestus, teenuse nimetus kui ka selgitus, mida selle aja jooksul tehti.
Sellele dokumendile soovis Keila RK minult allkirja.
Muide allkirja võtmine on asutusele kohustuslik, kuid nagu Sotsiaalkindlustusamet mulle väitis ja ma ka ise seadusest välja lugesin, võivad nad seda teha üks kord kahe aasta jooksul, siis kui sinu teenus nende juures lõpeb.
Mina lõpetasin teenuse saamise aasta möödudes ja seega esitati mulle nüüd see dokument allkirjastamiseks.
Rehabilitatsiooniteenuse osutaja varastab laste tagant argumendiga "aga me tahame ju ka elada".
Meie aju eesmärk on leida loogilisust. Asi peab olema mõistlik. Ja kui see mõistlik ei ole, mõtleb aju lugusid välja. Nii hakkas ka minu aju julmalt tööle.
Kõik see, mida ma nägin, tundus nii jabur (see mida ma hiljem riigis nägema hakkasin, oli samas mustris).
Mu aju ei suutnud mõista, miks tundide arvus on kahekordne vahe. Hakkasin otsima selgitust ja leidsin ühe. Olgu selguse mõttes mainitud, et tegemist on endiselt minu väljamõeldud looga, sest fakte mul selle kohta ette näidata ei ole.
Kuigi kui ma esitasin selle sama teooria nii Keila RK'le kui ka Sotsiaalkindlustusametile, siis kumbki ei vastanud selle ümberlükkamiseks mitte midagi.
Teooria nimelt järgmine. Kui vaadata hindu, mis on üleval Keila teraapiakeskuse lehel, siis teraapia tunnihinnaks saame u 50-60 €. Kui nüüd vaadata Sotsiaalkindlustusameti rahastust ühe teraapiatunni kohta, siis varieerub see 25-27€ vahel tunni eest.
Kas pole tuttav, umbes poole vähem.
Kui nüüd korrutada kohtumiste tunnid väikese koefitsendiga, saame suurusjärgus soovitud summa.
Ütlen veelkord, see lugu on mu oma aju järeldus, kuid kui ma selle loo ühele sotsiaalterapeudile esitasin, sain vastuseks "aga me tahame ju ka elada".
Mida selle peale kosta?
Lugu ei vaevunud ümber lükkama ei Sotsiaalkindlustusamet ega ka Keila Rehabilitatsioonikeskus ja mõtteviisi paljastas üks sotsiaalterapeut, kes samuti süsteemi osa. Äkki on sellel teoorial siiski jumet?
Kui nüüd aga mõtlemise koha pealt asjasse süveneda, siis olukord on üli tõsine. Riik pigistab teenusepakkujaid piskuga ja teenusepakkujad selle asemel, et riigile vastu hakata, kasutavad süsteemi ja koorivad kõige nõrgemaid ühiskonna liikmeid – erivajadusega lapsi. Kas me tõesti oleme langenud nii madalale?
Sotsiaalkindlustusameti esinadaja Eva Liina Kliimani argument madalamate hindade osas on: "eraturul ostetakse enamasti spetsialisti üksikteenust – nt logopeedi teenust, mille puhul spetsialist küll planeerib teenustunde ja enamasti ka dokumenteerib mingil moel, kuid ei töötata meeskonnana ja ei täideta riiklikult kehtestatud teenuse dokumenteerimise nõudeid. Seega kulubki vähem aega lisategevustele, mis eraturul on hinna sisse arvestatud."
Kummalisel moel kulus Keila RKs lisategevustele nagu planeerimine, koordineerimine ja võrgustikutöö 70-75% tasust. Kas see on vähem?
Koristaja saab riigipalgal olles tippjuhi palka, sest kood on puudu
Artikkel läheks väga pikaks, kui kõiki humoorikaid üksikasju sinuga jagaksin, seega võtan välja mõned olulisemad punktid.
Janne Sirel teatas minu järelpärimise peale, et kuna Sotsiaalkindlustusamet kaotas adminkulu koodi ära, siis teraapiakeskused märgivad sekretäritöö eripedagoogi, füsioterapeudi vm teraapiateenuse alla. Rahastus käib erispetsialisti tasu järgi. Seega töö, mida võib teha isegi ilma eriväljaõppeta isik (ja ma ei haövusta siin sekretöritöö olulisust), saab nüüd tasustatud erivajadusega laste arvelt tippspetsialisti tasu määras. Ma ei väida, et meil tasud ülemäära suured on, vastupidi, kuid kas sa mõistad, kuhu raha kaob?
Kaotame koodi ära, saavad allasutused ka söönuks, missest et teenusesaaja – praegusel juhul väikeste laste – arvel. Selline ongi tänane Eesti riigi muster.
Sotsiaalkindlustusamet püüdis asja kinni mätsida
Sotsiaalkindlustusametilt vastuseid küsides põrkusin teise probleemi otsa. Võid selle probleemiga tutvuda, kui vaatad Riigikogu infotunde ja kuulad kaja kallase vastuseid.
1. Esimene probleem oli selles, et mu järelpärimistele ei vastatud tähtajaks. Eesti riigis tavaline, Teab igaüks, kes on tahtnud riigiasutuselt vastust saada, et vastuse saab ainult siis, kui küsimus on riigivõimu soosiv. Seega pidin igal korral saatma meeldetuletuse, et 30 päeva on möödunud. Hea, et üldse vastati.
2. Vastused ei vastanud mu küsimustele. Küsid Sotsiaalkindlustusametilt, mis kell on, vastuseks saad jah kell on olemas, meil on kell, kuid mitte seda, mis see kell siis on.
3. Kasutatakse mõjutusvahendeid. Sain muide kõne Sotsiaalkindlustusameti ametnikult. Otsene kõne eesmärk jäi selgusetuks, kuid varjatud eesmärk oli ilmselt minu maharahustamine. Kuna sain end kõnes tühjaks rääkida ja tekkis isegi tunne, et mind lõpuks kuulati, siis see peaaegu ka õnnetsus, kuid vastuseta küsimused ei jätnud mind rahule.
Kirjad kõigile asutuse töötajatele
Kuna mulle on antud omajagu kangust, siis ma lihtsalt ei saanud nõustuda sellega, et mulle sõna otseses mõttes lolli juttu aetakse ja küsimustele ei vastata. Samas tundsin täielikku jõuetust saada selgust asjades, mis minu arust on olulised.
Esmalt selles mõttes, et erivajadusega laps vajab teenust ja see on ajatundlik. Teisalt selles, et see on maksumaksja raha, mida riik nii heldelt oma toiduahelas jagab, kuid abivajale see ei jõua.
Seega koostasin pika kirja sellest, mida Sotsiaalkindlustusameti esindaja Eva Kliiman on teinud või jätnud tegemata ja saatsin kirja viiele e-mailile, mille leidsin Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Vastuse kirja kättesaamise kohta sain ainult ühelt isikult. (Kas ainult mulle tundub, et selles asutuses töötavad valede isikuomadustega tegelased.)
Nüüd siis asuti uurima, tulemused jäid muidugi kasinaks
Nüüd sain asja nii kaugele, et üldse vaevuti Keilast järelpärimisi teha, kuid tulemused olid muidugi tagasihoidlikud.
Kuna minu kannatus oli juba katkenud, siis katsusin välja mõelda millistele ametiisikutele saaksin veel oma probleemi tutvustada. Saatsin järelpärimise ka õiguskantsletile, mille osas oleks mul ka mitu etteheidet, kuid kuna see väljuks jälle teema raamidest, jääb see hetkel mainimata.
Sotsiaalkindlustusameti seisukoht oli, et nemad ei oska öelda, mille eest Keila RK täpselt raha küsis ja kas tegelikult ka neid teenuseid osutati. Nende paberid on korras, v.a minu allkirja puudumine.
Ühesõnaga võis öelda, et varastada võis küll, see Sotsiaalkindlustusametit ei huvita, noomituse tegid Keila RK'le aga selle eest, et paberid ei olnud korras.
Ümbes samasuguse sisuga vastus tuli ka õiguskantslerilt, kes kinnitas, et Sotsiaalkindlustusamet ei saagi minu küsimustele vastata, sest nad lihtsalt ei tea. Ja et teenuseosutaja ei ole andmeid detailselt dokumenteerinud, mistõttu nemad ka ei tea. Kui mugav.
Keegi ei võtnud vaevaks, et hinnata proportsiooni, mis osas arve planeerimise, koordineerimise ja võrgustikutöö eest esitati. Kuigi seda oleks üsna lihtne olnud võrrelda, sest nendel on võrdlusandmeid kordades rohkem kui minul. Ei tahetud, sest faktidega ei saa vaielda. Küll aga hämaga.
Lõpetuseks saatis Sotsiaalkindlustusamet mu tagasi Keila RK juurde, et oma küsimused teenuseosutajale esitada.
Varastasid küll, kuid ettekirjutuse saavad selle eest, et paberid ei olnud korras.
Ma olin 11 kuud oma aega ja närve kulutanud, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja üle järelvalvet pidav asutus saaks vastata küsimustele, millele Keila RK ei vastanud ning peale kõike seda, saadeti mind tagasi vastuseid nõudma Keila RK juurde.
Mul on taas küsimus, milleks meile riigiasutused? Kuhu läheb kõik see raha, mis nii otseste kui varjatud maksudega meil kokku kogutakse.
Reformierakond kelgib kui hästi meil on, kui pole suutnud mitte ühtegi valdkonda edendada. Ja sotsiaaldemokraadid, kellel on võimalus pikalt sotsiaalvaldkonda juhtida, vaatavad pealt ja aitavad kaasa rahade jagamisele kes teab millele.
Tagasi Keila RK juurde
Ei jäänud muud üle, kui Kadri Tomerale (sotsiaaldemokraat) päring teha, sest Janne Sirel (Reformierakond) loobus minu lisaküsimustele vastamast. Panin taas kõik oma küsimused kirja:
Küsimused, millele vastust otsisin
Toon siia ära küsimused, millele ma kõik see aeg vastuseid otsisin ja mis sai esitatud nii Sotsiaalkindlustusametile, õiguskantslerile kui ka Keila RK MTÜ'le. Kuupäevade kaupa väljatoodud sissekanded on teenusepakkuja seletused ajakasutuse kohta.
Selgitusena olgu lisatud, et need artiklis toodud sissekanded ei ole kuupäevadel, mil meile osutati teraapiateenust (nende kuupäevade kohta mul olulisi küsimusi ei olnud).
Samuti minuga suhtlemisele kulus teenusepakkujal 5 minutit kuus. Samuti ei ole ma teadlik suhtlusest lasteaiakasvatajatega ja mulle ei antud teada mitte ühestki võrgustikutöö toimumisest ega selles tehtud otsustest, kuigi Tomera hiljem oma selgitustes toob selle kohta välja kolm kuupäeva, mis minule saadetud aruandluses ei kajastu (vt artikli lõpust).
Minu järelpärimine:
(1) Kuna minu hinnangul on lihtsatele administratiivteenustele kulunud aeg üleliia suur, siis palun selgitusi järgmiste sissekannete osas (millised tegevused ja kuidas need on seotud minu tütrega ning millega põhjendate ajakulu):
28.01.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi Teenuste planeerimine ja koordineerimine, administratiivtöö.
18.01.2021 Tegevusterapeudi teenuse arvelt
1,0 tundi Teenuste ja aegade planeerimine-koordineerimine, vanematega suhtlemine, meeskonna- ja võrgustikutöö.
09.02.2021 Tegevusterapeudi teenuse arvelt
0,5 tundi Teenuste ja aegade planeerimine-koordineerimine, vanematega suhtlemine
09.03.2021 Tegevusterapeudi teenuse arvelt
1,0 tundi Teenuste ja aegade planeerimine-koordineerimine, vanematega suhtlemine
25.03.2021 Tegevusterapeudi teenuse arvelt
1,0 tundi Teenuste ja aegade planeerimine-koordineerimine, vanematega suhtlemine
29.03.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi Teenuste koordineerimine ja administreerimine, meeskonnatöö
16.08.2022
2,0 tundi Teenuste koordineerimine ja administreerimine, meeskonnatöö
Palun pakkuge oma loogiline selgitus: kui teenuste planeerimisele kulus ainuüksi minu tütre teraapiaplaanis märtsikuus 4 h ja teil on sama teenust saavaid lapsi teisigi, siis kui mitu tundi kuus teie asutus teenuseid planeerib? See on küll sarkastiline küsimus, kuid loogiliselt järeldatav ja huvitav oleks sellele küsimusele ka reaalset vastust kuulda. Oleks teiepoolt heatahtlik käik sellele kommentaartile siiski vastata.
28.04.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi teenuste planeerimine ja koordineerimine ja administreerimine, meeskonnatöö spetsialistidega
29.05.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi Augustikuu teenuste planeerimine, koordineerimine. Juulikuu infokirja koostamine ja saatmine lapsevanematele, vahekokkuvõtete ülevaatamine ja andmestiku haldus.
Küsimus infokirja kohta.
Ainus infokiri, mis mulle laekus, oli teade Keila Teraapiakeskuse sulgemise kohta juulikuus seoses ehitustegevusega. Kuna otsiaalkindlustusamet väitis, et kõik planeerimis-, koordineerimis- jm tegevused peavad olema seotud minu lapsega, siis ma julgen väita, et ehitustegevus ja sellega seotud info edastamine seda ei ole. Muud infokirja pole mulle saadetud. Olen korduvalt palunud seda infokirja mulle saata. Palun saatke infokiri.
31.08.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi Teenuste planeerimine ja koordineerimine. Meeskonnatöö spetsialistidega. Võrgustikutöö lasteaiaga.
31.08.2021 Loovterapeudi teenuse arvelt
0,5 tundi Meeskonnatöö juhtumiskorraldaja ja administraatoriga teenuse aegade leidmise osas.
Augustikuus minu tütrele teraapiaid ei osutatud. Kuidas siis minu lapsega seotud planeerimistegevused minu lapse rehaplaani sattusid?
Kui vaadata tundide mahtu, siis see on ebaproportisonaalselt (2.5 h) suur kolme teenuse (septembris) planeerimiseks. Palun selgitada.
29.09.2021 Eripedagoogi teenuse arvelt
2,0 tundi Meeskonnatöö spetsialistidega, teenuste planeerimine ja koordineerimine, administreerimine. Võrgustikutöö lasteaiaga.
Kui võrgustikutöö lasteaiaga tähendas lasteaia informeerimist, et "palun viia minu tütar kolmel korral septembrikuus teenustele", siis kas te ei leia, et seda 2 tundi ei tehtud? Mida need kaks tundi sisaldavad?
Lisaks palun selgitusi loovterapeudi ja tegevusterapeudi teenuse eel- ja järeltöö sisu osas. Arvestatud 1,5-2,0 tundi kohtumise kohta, kusjuures lapsega kontakt oli 40 minutit. Ruumi ette valmistada ega ka järelkoristada polnud vaja. Samas võrdluses füsioterapeudi teenuse arvestus on 1,25 h kusjuures iga kord oli terapeut ruumi ka ette valmistanud ja seda tuli peale teraapiat ka koristada.
Täpsustamist vajavad veel sissekanded:
Palun selgitada, miks administratiivteenused on kasjastatud just eripedagoogi teenuse real ja miks lapsele tegelikult eripedagoogi teenust ei peetud vajalikuks pakkuda?
Küsimus tekkis mul seetõttu, et uus teenusepakkuja pidas eripedagoogi teenust minu lapse jaoks kõige olulisemaks hoolimata sellest, et seda ka lasteaias pakuti. Keila RK oma ajamahukate võrgustikutöö ja kohtumiste arvuga aga ei pidanud seda üldse vajalikuks.
Kui meeskonna- ja võrgustikutöö sisu ja korraldus tuleb teenuse osutajal teenuse saaja või tema saatjaga teenuse alguses kooskõlastada, siis millistel alustel on Keila RK neid teenuseid osutanud?
Vastuseks sain .... konsulteerime Sotsiaalkindlustusametiga
"Tere
Oleme teie teabepäringu kätte saanud ja konsulteerime Sotsiaalkindlustusametiga, kuidas edasist asjade käiku parimal moel korraldada."
Heade soovidega
Kadri Tomera Juhataja
Väga põnev. Selle asemel, et ausalt ja otsekoheselt vastata, minnakse konsulteerima Sotsiaalkindlustusametiga, kes mulle juba eelnevalt vastata ei osanud.
Järgmisena helistas Kadri Tomera mu emale, tundus tegevat eelluuret, et paluda mul mitte asjaga edasi minna.
Seejärel sain ettepaneku kohtuda:
"Palun andke teada, millal on teil võimalik kohtuda. Eesmärk rääkida punktidest, mis oli teie teabepäringus. Janne Sirel pakkus välja, et ta osaleb samuti kohtumisel."
Kui mõelda sellele, et ma olin aasta aega tahtnud saada vastuseid oma ühtedele ja samadele küsimustele, ja mitte keegi polnud vaevunud mulle neid andma, siis kuhu nuppudele ma olin nüüd ikkagi vajutanud, et oldi valmis midagi arutama.
Kuna minu küsimused olid kirjalikult, siis soovisin kohtumise asemel ka kirjalikku vastust.
Järgmine pettumus minu pettumuste reas
Ega ma enam vastuseid ei oodanudki, kui laekus Kadri Tomeralt vastus, mis sisaldas minu hinnanguil otsitud põhjuseid ja loomulikult jäid konkreetsed küsimused üldse puudutamata.
Võrgustikutöö osas sain selgitused kuupäevadele 03.02.21, 22.02.21, 29.04.21, mille kohta mulle saadetud väljavõttes, mitte ühtegi märget ei olnud. Kõik muud kuupäevalised küsimused jäid vastamata, sh ka infokiri.
Võrgustikutöö kohta tuli ka väike vabandus: "Teenuseosutamise ja võrgustikutöö põhimõtted on lahti seletatud koostöökokkuleppes, kuid inimliku vea tõttu sõlmis ja allkirjastas koordinaator Teiega kokkuleppe vanal vormil. "
Olgu mainitud, et see koordinaator oli Kadri Tomera ise. Inimene, kes ei julge oma tegude ega vigade eest vastutust võtta, ei ole usaldusväärne. Inimlikust eksitusest saan ma inimesena aru, kuid patu kellegi teise kraesse ajamisest mitte.
Ja isegi, kui mõned need ümmargused (mitte konkreetsed) vastused võiks ka vastuseks lugeda, jääb mul ikkagi üles küsimus:
Miks Keila RK kulutab 70% rahadest nö adminkuluks, kui minu praegune teenuseosutajal läheb oma kulude katteks 25-30% . Miks nii suur erinevus. Teenus on üks ja sama.
Sellele küsimusele ei vaevunud vastama ei Sotsiaalkindlustusamet, õiguskantsler ega ka Kadri Tomera Keila Rehabilitatsioonikeskusest.
Miks Keila RK kulutab 70% rahadest nö adminkuluks, kui minu praegune teenuseosutaja kulutab sama summa tegelikule teraapiateenusele ja 25-30% adminkuluks?
Kas 70% adminkulu ei tundu mitte kellelegi liiga suur?
Muide, kui elad Keilas, siis mine räägi inimestega, kes Keila Teraapiakeskusega (samas majas Keila Rehabilitatsioonikeskus) kokku puutuvad ning sa võid olla jahmunud sellest, mida kuuled. Seega vaata oma arve ikka hoolikalt üle, enne kui maksma hakkad.
See kogemus viis mu sügava uskumuseni, et ainus võimalik valik on EKRE
See kogemus viis mind uurimisretkele, et saada aru, mis Eestis (ja ka maailmas) toimub. Soovin sinulgi see uurimistöö kiiremas korras ette võtta, sest asjad ei lähe kodanike passiivsuse tuules mitte paremaks, vaid halvemaks. Seda kurssi luuakse riigi rahastatud meedia ja võimulolijate poolt teadlikult.
Kõik, kes ei näe Eesti riigis tõsiseid probleeme meie vabadusele ja demokraatiale on kas tõepoolest pimedad või ülimalt rumalad. Kõik teised Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja E200 valijad peavad kiitma valetamise, varastamise ja teiste inimeste ärakasutamise heaks.
Homme näeme, milliseid väärtusi meie inimesed endas kannavad (lootuses, et meil on veel võimalikud ausad valimised). Mina väärtustan ausust, vabadust, inimlikkust, otsekohesust ja lähen valin EKRE.
Lisatud peale valimisi 06.03.2023
Ma südamest loodan, et valimisi võltsiti, sest teadmine, et eesti inimesed valisid valetamise, varastamise, lömitamise, orjameelsuse ja inimestest üle sõitmise teeb väga haiget.
Jaga sõpradega:
VARASEMAD POSTITUSED
Kuidas Keila RK minust EKRE valija tegi
Aeg on võtta kodanikuna sõna
Mängureeglid on muutunud
Minu mõtted riigis toimuva kohta
Ainult vastutus viib edasi ...
Mida aju arvab, kas meedia valetab?
Martin tunneb loomisprotsessi
Mida sina arvad: Kuhu Eesti teel on?
Ma ei taha teada. Millal siis?
Mida mina arvan: Mida meie saame teha?
MÕTTETREENINGU TEEMAD
LIITU MÕTTETREENINGUGA
KOOLITUSED
© Copyrights by Helina Mägi. All Rights Reserved.